Sunday, July 28, 2013

Vabad päevad

Viimased päevad vist midagi erakordselt huvitavat meil toimunud ei ole. Nädalavahetus oli täielikult vaba nii et eile käisime tüdrukute šoppamas kesklinnas koos Emine (meie türgi keele õpetaja) ja tema sõbrannaga. Päris tore oli isegi ja sain endale mõned hilbud ka, aga mitte ühtegi asja mida mul reaalselt vaja ka oli. Ainult ebavajalikku kraami. Nii et pean enne reedet jõudma veel kuhugi poodidesse, et osta omale jalanõusid ja soojemaid riideid Rumeenia jaoks. Igatahes, see nädal lisandub meile siia üks inimene transilvaaniast vist. Lugu selline, et meil oli vaja siia ühte poissi juurde, kuna originaalis pidi meid olema 3 tüdrukut ja kolm poissi. Kuna poissi ei leitud siis leiti üks tüdruk. Tema saatev organisatsioon ütles algselt, et ta on idioot ja ei tea kas
ikka tasub saata teda meile aga kuna meil kedagi vaja oli siis pidime aktsepteerima, selles suhtes, et tagasi saab alati saata. Aga nüüd viimase info kohaselt olevat ta ikkagi täitsa normaalne ja rääkivat ka ilusti inglise keelt. Peaks ta siis saabuma 31. juuli või 1. august, me ei olegi veel otsustanud mis parem on. Ilmselt ta tuleb 31. et meil siis paar päeva aega tutvuda, enne kui me Vilja ja Umutiga Rumeeniasse minema läheme. Nora läheb teistega Vani äärde reisima ja ma ei teagi mis sellest uuest saab, kuhu tema siis pannakse seniks. Ausalt öeldes, oleme me nii harjunud siin oma inimestega ja elukorraldusega, et me ei kujutagi ette kuhu me ta paigutame. Kus ta magama hakkab ja kuhu ta oma asjad paneb jne. Mina küll osa oma kapist loovutada ei taha. Ja voodeid meil ka rohkem pole aga mu isiklik plaan on ta paigutada minu narisse ja ise kuhugi mujale kolida, sest no see nari on ikka sigaebamugav. No aga neljakesi ühes toas elada, ma ei kujuta ette. Kolmekesi saame veel hakkame ja oleme harjunud, üldiselt me ei häiri üksteist ega midagi. Ja duširuumi jagamine läheb ka keerukamaks jne. Kui oled ikka kuu aega elanud koos ja järsku veel üks juurde paigutatakse siis hetkel on küll tunne nagu mingi sissetungija tuleks siia. Aga eks me saa näha, anname endast parima igal juhul.
Park
See selleks hetkel. Täna oli meil rahulikvaba päev, käisime kuskil teisel pool linna pargis ja pubis ja söömas. Loomulikult meie õhtusöök jalutas kesklinna tänaval ringi, mille me avastasime peale söömist alles. Ma siiamaani tunnen, et see kana liigutab ennast mu kõhus. Homme peame korralikult tööd tegema, meiega ühinevad kohalikus Seyhmus ja Feliz, kes aitavad meil projektekirjutada jne. Üldiselt ma arvan, et selle viimase projektiga läheb meil hästi ja kiirelt ja ehk isegi saame homme valmis, kes teab.
Populatsioon suureneb ja linn laieneb

Toitlustuskoha dekoratsioonid...

See kana siblis linnatänaval

No comments:

Post a Comment